Esimese kodu ost on üks suuremaid otsuseid elus ja tihti tehakse see emotsiooni pealt. See on arusaadav, sest kodu peabki tunduma õige. Samas on asju, mida tasub enne pakkumise tegemist külma peaga kontrollida. Olen pannud kirja need, mille juures ma ise ostjaid kõige sagedamini aitan.
Dokumendid ja omand
Esimene samm on kinnistusraamat. Sealt näed, kes on omanik, kas kinnisvaral on hüpoteek, servituut või muid kandeid, mis võivad sinu kasutamist piirata. Kontrolli ka ehitisregistrit, et hoone või korter oleks seal kirjas nii, nagu see tegelikult on. Kui ruumide arv või pind ei klapi, võib sellest hiljem saada probleem näiteks laenu võtmisel või edasimüügil.
Korteriühistu seis
Korterit ostes ostad ka osa majast. Küsi ühistu majanduskava, viimaste koosolekute protokolle ja infot selle kohta, kas on plaanis suuremaid remonte, näiteks katuse, fassaadi või küttesüsteemi uuendamist. Oluline on teada, kas ühistul on laen ja kas müüjal on võlgnevusi, sest need võivad jääda uue omaniku kanda. Hea märk on see, kui ühistu suhtleb avatult ja dokumendid on korras.
Tehniline seisukord
Käi kodus läbi rahulikult ja mitte ainult ühel korral. Vaata aknaid, uksi, põrandaid ja lagesid. Küsi, millal on vahetatud torustik ja elektrisüsteem ning kas vannitoas on tehtud hüdroisolatsioon. Lase vesi jooksma ja kontrolli survet. Maja puhul tasub kaasata ehitusspetsialist, kes vaatab üle katuse, vundamendi ja kütte. Spetsialisti tasu on väike võrreldes sellega, mida varjatud puudus hiljem maksta võib.
Kommunaalkulud ja küte
Küsi müüjalt viimase aasta kommunaalarveid, sealhulgas talvekuude omi. Kütteviis ja hoone soojapidavus mõjutavad igakuiseid kulusid oluliselt. Kui on olemas energiamärgis, tutvu sellega, aga tegelikud arved räägivad kõige selgemat keelt.
Asukoht ja igapäevane elu
Käi piirkonnas erinevatel kellaaegadel: hommikul, kui inimesed tööle lähevad, ja õhtul, kui kõik koju jõuavad. Vaata, kuidas on parkimisega, kui kaugel on pood, kool, lasteaed ja ühistransport. Uuri ka, mida on naaberkruntidele plaanitud, sest tühi plats akna taga ei pruugi jääda tühjaks.
Rahastus enne pakkumist
Enne kui teed pakkumise, räägi pangaga ja küsi laenuotsus või vähemalt esialgne hinnang. Nii tead, millises hinnavahemikus saad kindlalt liikuda, ja müüja võtab sinu pakkumist tõsisemalt. Arvesta lisaks ostuhinnale ka notaritasu, riigilõivu, võimaliku hindamisakti ja kolimise kuludega.
Pakkumine ja tingimused
Pakkumises ei ole oluline ainult hind. Lepi kokku ka valduse üleandmise aeg, see, mis koju jääb (näiteks köögimööbel või valgustid), ning tingimused, mille täitmisest tehing sõltub, näiteks laenu saamine. Kõik, mis on suuliselt lubatud, tasub kirja panna.
Emotsioon ja aeg
Kui kodu tundub kohe õige, on kiusatus pakkumine teha samal päeval. Mõnikord on see õige otsus, eriti kui ettevalmistus on tehtud ja rahastus selge. Enamasti soovitan siiski tulla teist korda, soovi korral koos pereliikme või sõbraga, kes vaatab kodu värske pilguga ja märkab asju, millest sina emotsiooni tõttu üle vaatasid. Küsi müüjalt või maaklerilt kõik, mis sind kahtlema paneb. Hea müüja vastab hea meelega, sest ka tema soovib, et tehing jääks püsima.
Kuidas mina ostjat aitan
Ostjaga koostöös vaatan dokumendid üle, aitan küsida õigeid küsimusi ühistult ja müüjalt ning pean läbirääkimisi ostja huvides. Suhtlen eesti, vene ja inglise keeles ja tegutsen Tallinnas, Harjumaal, Raplamaal ja Läänemaal. Esimene kodu peab olema rõõm, mitte mure, ja selleks on vaja rahulikku ja põhjalikku ettevalmistust.
